Heimtali Viinaköök on ehitatud XIX sajandil ning seda on peetud nii viinaköögiks kui ka juustukojaks. Välimuselt meenutab Viinaköök miniatuurset lossi. Viinaköögi ümmargustesse nurgatornidesse on paigutatud korstnad – tõmbelõõrid. Hoone on osaliselt kahekordne. Soklikorrus on maakividest, peakorrus krohvitud ja kaunistatud tellispiiretega. Teravkaarsed aknaavad ja gooti raidportaali imiteeriv välisuks.
Kui lähtuda sellest, et Friedrich von Siversi päeviku andmed on tõesed, siis Viinaköök ehitati Peter Reinholdi ajal, 18. sajandi lõpul või 19. sajandi algul. Juustutootmise faktilised andmed pärinevad 1880. aastatest.
Mõned faktid Viinaköögi ajaloo kohta:
• 1. novembril 1930. aastal avati Viinaköögi hoones koorejaam.
• Peagi alustati uue koorejaama ehitamist Heimtali südamesse, kuna hoone ja sisseseade ei rahuldanud kasvava tootmise vajadusi.
• 13. veebruaril 1937 toimus uue hoone sisseõnnistamine.
• Viinakööki ehitati korterid
Viinakööki nimetatakse ka Tondilossiks
1950-ndatel aastatel elanud Viinaköögi keldrikorteris ema kahe pojaga. Väikest kasvu naine armastanud liikuda üksinda ja öösiti. Naine ise ja lapsed olid alailma määrdunud. Rahvasuus kõneldi: “Ise elate lossis, aga näete välja nagu tondid!” Naist kutsuti Tondi-Hildaks ja lapsi tondudeks.
Heimtali Viinaköök restaureeriti 1984. aastal. Alates 1998. aastast ehitismälestisena riikliku kaitse all. Hoone asub eravalduses ja on vaadeldav vaid väljast. Viinaköök kuulub hetkel Heimtali Hobusekasvandusele.
Kasutatud allikad:
• Imbi- Sirje Torm “Heimtali Siversid ja mõisaajaloo käsitlusi koolitöös” Viljandi, 2008;
• Suurmägi, M. Viinaköögist saab tallile kontor. Sakala, 08.08.2010
• Puhka Eestis koduleht – Heimtali Viinaköök (09.04.2021)
• Vikipeedia – Heimtali Viinaköök (09.04.2021)
