Fakte kooli ajaloost

• Heimtali Põhikooli eelkäijaks on Heimtali vallakool, mis alustas tööd 1821. aastal
• Heimtali kooliga liideti 1912. aastal Raani, 1932. aastal Vardi ja 1967. aastal Peetri algkoolid
• Vanema põlve legendaarseks koolmeistriks oli Tõnis Veldemann, kes töötas Heimtalis aastatel 1879 – 1911. Õpetamise kõrvalt oli ta tunnustatud lastejuttude ja näidendite autor ning hea muusikamees. Ta oli tunnustatud karskusalaste loengutepidajana vallas ja kaugemalgi. 1918. a sai valla koolijuhataks Tõnis Veldmanni vennapoeg Jaan Veldemann (1934. a eestistati nimi – Merilai)
• Jaan Merilai juhtis Heimtalis kooli aastatel 1918 – 1944.
• 1927/28. õppeaastal muudeti kool 6-klassiliseks
• 1932. aastal kolib kool Heimtali mõisa peahoonesse
• 1938. aastal muudeti Heimtali 6-klassiline algkool Raudna 6-klassiliseks algkooliks
• Aastatel 1945 – 1967 juhtis kooli direktor Arnold Allmann
• 1951. a muudeti kool 7-klassiliseks
• 1959/60. õppeaastal kehtestati 8-klassiline koolikohustus
• Aastatel 1967 – 1972 juhtis kooli Eino Juttus. Õppetöö suunamise kõrval pani ta koolis rõhku õpilaste muusikaalasele tegevusele: loodi puhkpilliorkester, lastekoor võttis osa Tallinna laulupeost
• 1969/70. õ/a oli kooli ajaloos suurim õpilaste arv – 181 (seoses Peetri algkooli liitmisega)
• Aastatel 1972 – 1980 juhtis kooli Helmut Seeba
• 1970ndatel aastatel oli kooli silmapaistvaim looduskaitsealane tegevus (õp. Eva Maaten)
• Aastatel 1980 – 1981 oli direktoriks Toomas Klettenberg
• Aastatel 1981 – 1983 juhtis kooli direktor Astrid Porga
• 1983 – 2005. a juhtis kooli direktor Vello Rits
• 1980ndatest aastatest kuni käesoleva ajani on kestnud järjepidev õpilaste kodu-uurimuslik tegevus ja aatelised ajaloolise sisuga ettevõtmised (õp. Imbi-Sirje Torm)
• 1989. a muudeti kool 9-klassiliseks
• 1991. a sai kool nimeks Raudna Põhikool
• 1996 – kooli 175. aastapäeva tähistamisel õnnistati kooli lipp (kavandi autor kooli vilistlane Aate-Heli Õun)
• 1997. a avati koolimajas arvutiklass ja uus õppeköök
• 2000/2001. õ/a hakkasid õpilased ja õpetajad kandma koolikampsuneid (idee autor Anu Raud)
• 2006. aasta jaanuarist asus kooli juhtima Eero Metsvahi
• 2006. a ilmus trükist kooli 185. juubeliks õpilastöödest kooli kogumik
• 28. septembril 2007. a pandi nurgakivi Heimtali Põhikooli spordihoonele
• 29. veebruaril 2008 esitles õpetaja Imbi-Sirje Torm oma raamatut “Heimtali Siversid ja mõisaajaloo käsitlusi koolitöös”
• 2008. a augustis avati mõisa ringtalli müüride vahele ehitatud Heimtali kooli spordihoone
• 2009. a kevadel algatati maakondliku noortesündmuse PROLOOG traditsioon
• Alates 1. septembrist 2011 kannab kool nime Heimtali Põhikool (senise Raudna Põhikooli asemel)
• 2011. a ilmub Imbi-Sirje Tormilt II mõisaraamat “Lugusid Heimtalist ja Siversitest”
• Alates 2011/2012 õppeaastast õpib ja töötab koolipere taas vastremonditud mõisahoones
• 1. oktoobril 2011 tähistas kool 190. aastapäeva
• 2011/2012. õppeaastal lõpetas klassi 112 õpilast
• Alates 2012/2013. õppeaastast on Heimtali kooli õpilastel ühtne kooli logoga vormipluus (algatus hoolekogult)
• 2012/2013 õppeaastal lõpetas klassi 118 õpilast
• 2013. aasta kevadel toimus esimest korda heategevuslik noorte muusika- ja teatriõhtu ME HOOLIME, millest on saanud traditsioon
• Omanäolisust on mõisakooli ellu toonud mõisakonverentsid mõisa-ajaloouurija Imbi-Sirje Tormi eestvedamisel:
2013. a “Kultuurikontaktidest pärandimaastikul” ja 2014. a “Ajatud ja ajalikud väärtused kasvandused”
• Koolis tegutseb tunniväliselt 16 huviringi
• 2014/2015. õppeaastal lõpetas klassi 122 õpilast
• 2016 veebruaris ilus kooli ajaloost raamat Imbi-Sirje Tormi „Ajastupilte Heimtali koolist I osa– aeg, olud ja inimesed vanal Mulgimaal.“
• 2017 aprillis ilmus kooliajaloo I osale järg: Imbi-Sirje Tormi „Ajastupilte Heimtali koolist II osa – kooli pärandilaegas.“

  • 2019/2020. õa tegutseb peale formaalõppe tunde 23 huviringi.

Heimtali Põhikooli lühiülevaade videos